Rikutud kaup on kehva pakendi süü

Iga kauba saatja huvi peaks olema, et saadetis jõuaks tervena ja kaubandusväärtuslikult sihtpunkti, sest vastasel juhul ju müüa ei saa ja tulemuseks on kahju, leidis ASi Schenker tegevdirektor Janek Saareoks. “Ainult tootja ja edasimüüja ehk kauba saatja teab väga täpselt, vähemalt peaks teadma, kauba erinevaid omadusi ja oskab selle järgi arvestada, kuidas ja millisesse pakendisse tuleb kaup panna, et see kannataks transportimist ja käitlemist,” märkis ta.

Saareoks tõi näiteks, et pole võimalik, et transpordifirma hakkaks vedama veini­pokaale, millel polegi mingit pakendit. Tulemus oleks hunnik kilde. Samuti pole tema sõnul mõistlik vedajal otsida pakendeid, aluseid jms, et teha ära tootmisettevõtte töö, pakendades asjad enne vedu. Juhul kui seda on tarvis, tasub sellises teenuses eraldi kokku leppida.

Kauba saatja jääb süüdlaseks

Kaup peab Saareoksa sõnul olema pakendatud selliselt, et see ei puruneks, müügipakend jääks terveks ning põrutamine ei kahjustaks kaupa. “Pakendeid peab olema võimalik asetada ka euromõõdus alustele ning samuti kinnitada, sel juhul on üldjuhul tavakaupade jaoks lahendus läbi mõeldud,” kirjeldas Saareoks.

Ta lisas, et enamasti peab tavatarbekaupu saama alustel transportida ja need peavad olema ka korralikult aluse külge kiletatud. “Pakend peab kestma Tallinnast Milanoni, kui sinna kaupa saadetakse,” tõi ta näite. “Küllaltki sage on aga praktika, et kaubasaatjad optimeerivad ja hoiavad kulusid kokku just pakendite ja pakendamise pealt, mis tekitab lõpuks kaubakahjusid, milles saab ainult kaubasaatjat süüdlaseks pidada,” lisas ta.

Aus alternatiiv on Saareoksa sõnul see, kui kauba saatja tellib transpordi- või logistikafirmalt pakendamise teenuse. “Siis ka asi toimib. Aga ei ole võimalik, et vedaja oma vahenditest hakkaks kaupu pakendama ja kehva pakendamise tagajärgi kinni maksma,” märkis ta.

ASi DSV Transport müügi- ja turundusjuhi Tanel Vaarmanni sõnul võib nende kogemuse järgi öelda, et kauba ebapiisav pakendamine on selgelt kauba vigastuste peamine põhjus.

“Enimlevinud on see probleem just importkaupade puhul – paljud Eesti ettevõtted ostavad kaupu EXW-tarnetingimusel, sealjuures pole täpset ülevaadet kauba pakkelahenduse kohta,” selgitas ta. “Saatja nendel tingimustel tehtud tehingute puhul pahatihti probleemi ei näe. Ei mõelda ka asjaolule, et kaupu peab olema võimalik veovahendis fikseerida – näiteks veorihmaga kinnitamisel kaitsta kaupu pakendi nurkadega, mis asetatakse kauba ja rihma vahele.”

Pakkekilest ei piisa

Vaarmann lisas, et kaubapakendi esimene ja peamine funktsioon peakski olema kaupade kaitsmine, ent tegelikult võib tihti näha pakkelahendusi, kus kaupade ainuke kaitsevahend on lihtne pakkekile, millega kaup alusele kinnitatakse. “Olukord on parem Eesti ekspordikaupade puhul, kus operatiivne suhtlus saatja ja transpordiettevõtte vahel tagab korrektse ja turvalise lahenduse,” lisas ta.

Sõltuvalt kaubagrupist, iseloomust ning väärtusest kasutatakse Vaarmanni sõnul erinevaid pakkeviise. “Kindlasti tasuks nii kauba saatjatel kui ka saajatel toote pakkelahendused endale selgeks teha,” ütles ta. Seejuures küsida julgelt nõu ka oma veofirmalt, nagu seda teevad paljud DSV kliendid.

ERGO mere- ja tehniliste riskide kindlustuse grupi juhi Vadim Paltmanni sõnul peab kauba transpordil olema tegu veopakendiga. “Veopakend peab kaitsma veost vibratsiooni ja muude tavapäraste veomõjude eest,” selgitas ta. “Kauba saatja kohustus on tagada veosele sobiv ja piisav pakend, arvestades veose omadusi, veovahendit, marsruuti ja aasta­aega.” Paltmann märkis, et kui autojuht näeb, et valitud kinnitus- või laadimisviis pole õige või piisav, peaks ta sellele saatja tähelepanu juhtima, aga vastutus on siiski saatjal. Vedaja vastutab auto korrasoleku, seal hulgas kinnitusvahendite eest.

Paltmann ütles, et kindlustus kaitseb klienti ootamatu kahjujuhtumi puhul. “Kui veose kahjustus leiab aset auto teelt väljasõidu, kokkupõrke, laeva uppumise vms tõttu, kus kahjustada sai ka veovahend, näiteks ­auto, siis pakendi üle tavaliselt vaidlust pole, sest veos oleks saanud kahjustada niikuinii,” selgitas ta.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor